Pärnu Keskraamatukogu muusikaviktoriin "10 juubilari eesti muusikas"

JavaScript isn't enabled in your browser, so this file can't be opened. Enable and reload.

"10 juubilari Eesti muusikas"
2020 on eesti muusikaelus eriliselt juubelirohke. Ootame teie vastuseid 10 küsimusele 10 juubilari kohta 30. oktoobriks. Parimaid ootavad auhinnad!

Email *

ARVO PÄRT on sündinud 11. septembril 1935. a..............................on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mille tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Samas on see stiil ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. *

1 point

VELJO TORMIS (07.08.1939-21.01.2017) oli eelkõige ...........muusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste folkloorile. Tormis tõi eesti muusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. *

1 point

JAAK JOALA (26.06.1950.-25.12.2014)Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana. Ansambliga Virmalised laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer"jt. Meeldejäävad on ka tema esinemised Eesti Televisiooni populaarses saates "Horoskoop". Joala on laulnud ansamblites......... *

3 points

OLAV EHALA on sündinud 31.07.1950. a.Juubilari näol tegu mehega, kes sobib klaveri taha nii lasteaiapeol, sumedas lokaalis kui ka kontserdisaali lühtrite all. Ehala on kunstnik, kelle looming on ühtaegu isikupärane ja avatud, peaaegukättesaamatult ilus ja samas sügavalt omane. Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele „Nukitsamees” (1981),„Karoliine Hõbelõng” (1984), aga ka filmile”............................” (1971). *

1 point

EVALD AAV (07.03.1900- 21.03.1939)E. Aav oli eesti helilooja ja koorijuht, heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Tema tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "..........................” *

1 point

MIHKEL LÜDIG (9. mai 1880 Vaskrääma, Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid. Muusikahariduse omandas Lüdig Peterburis. Hiljem oli ta paljude muusikaliste suurürituste korraldaja (sh VII üldlaulupidu 1910, Endla teatri avamine 1911 jpt.).Tema tuntuimaks teoseks on koorilaul "................." (sõnad Fr. Kuhlbars),mida tänapäeval esitatakse iga üldlaulupeo algul pärast hümni. *

1 point

Cyrano de BergeracEINO TAMBERG (27.05.1950-24.12.2010)Veljo Tormis on öelnud: „Tambergi muusika – see on ülevate ja dramaatiliste tunnete teatraalne ja poeetiline maailm. Mõned kujundid selles korduvad läbi aegade: erutunud trompetihüüd, helge tonaalne kadentsikeerutus, säravad, salapärased ja ohtlikud orkestrivärvid”.Eino Tambergi tuntuim lavamuusikateos on barokkstilisatsiooniga ooper ".........................................................." *

1 point

LEPO SUMERA (08.05.1950-02.06.2000)Oli Eesti Muusikaakadeemia professor, kultuuriminister aastatel 1990 – 1992. Lepo Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes hakkas 1980. aastate lõpus kasutama komponeerimisel arvutit, ta rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio. Kirjutas muusikat arvukatele filmidele, sh "......................................", "Naerata ometi", "Varastatud kohtumine". *

5 points

PEETER VÄHI on sündinud 18.05. 1955, helilooja ja rännumees.Tema helikeeles ühenduvad ida ja lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Praegu muusikafestivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) kunstiline juht. Peeter Vähi tegevus klahvpillimängijana džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon 1978–1979 ja pop-rokkansamblis ....................... 1978–1989 väärib märkimist. Vokaalteoste puhul torkab silma paljude keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Vähi on tuntud ka fotograafina, kümnete artiklite ja raamatute autorina või kaasautorina.

1 point

URMAS SISASK on sündinud 09.09.1950.Tema looming on inspireeritud astronoomiast. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Sellel plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming. Tuntumad teosed "..............................." (1980–1987), Gloria Patri (1988), "Plejaadid" (1989), "Linnutee galaktika" (1990), "Andromeda galaktika" (1991), "Jõuluoratoorium" (1992). *

1 point

Vastaja nimi ja e-posti aadress *

Submit

Clear form

Never submit passwords through Google Forms.

This content is neither created nor endorsed by Google. Report Abuse - Terms of Service - Privacy Policy

Forms