Head õpilased ja õpetajad!

Et olümpiaad ei piirduks vaid ülesannete lahendamisega, ootame teid reedel, 13. märtsil kell 16–17 eesti ja üldkeeleteaduse instituudis toimuvasse töötuppa. Valikusse kuulub neli töötuba, kus saate teha katseid, mängida mänge ja katsetada keeletehnoloogilisi võimalusi.

Valige välja meelepärane töötuba ja täitke allolev vorm. Palun arvestage sellega, et igasse töötuppa mahub kuni 20 huvilist.

Kohtumiseni olümpiaadil!

Emakeeleolümpiaadi korraldajad

-----------------------------------------------------------

1. Kuidas analüüsida suulist suhtlust?

Nii ametlikud kui ka argivestlused sisaldavad mitmesuguseid keelelisi (nt küsilause "Mida sa jood?") ja mittekeelelisi nähtusi (nt pausid, naer, köhatused, venitused). Need täidavad suhtluses erisuguseid ülesandeid ja moodustavad seega põneva uurimisobjekti. Töötoas vaatame üheskoos üht huvitavat videosalvestist ja arutleme selle üle, mida suuline keelekasutus inimese kohta ütleb.

2. Mida tehakse foneetikalaboris? (KOHAD TÄIS)

Foneetikalabor on koht, kus korraldame eksperimente ning uurime hääldust ja hääldamist. Selleks kleebime keelele sensoreid või lindistame inimeste kõnet helikindlas salvestuskabiinis, vahel teeme tajukatseid või analüüsime silmaliigutusi. Töötoas osalejatel on võimalik ise oma kõnet lindistada, spektrogrammi analüüsida ja proovida selle järgi ka sõnu ära arvata. Samuti teeme koos läbi mõne tajukatse.

3. Mis tööd teeb nädalalehe keeletoimetaja?

Töötoas osalejad seisavad silmitsi päriselust pärineva olukorraga. Nimelt selgub, et nädalalehe reisikülgedel on natuke ruumi üle, mida saaks täita lühiuudistega. Küljetoimetaja on kiiruga tõlkinud mõned firmade pressiteated ja kummalised uudised reisimaailmast ning nende seast tuleb nüüd valida sellised, mis kannavad mõnd uudisväärtust. Kui valik tehtud, tuleb tekstid keeleliselt (ja mitte ainult!) toimetada. Seda võimalust töötoas osalejatele pakutaksegi.

4. Kas keeletehnoloogia päästab eesti keele väljasuremisest?

Veedame arvutis aina rohkem aega, kuid enamik infot on seal siiski veel ingliskeelne. Kas eesti keel kuulub nende keelte hulka, kus arvuti suudab kõnet tekstiks ja teksti kõneks muuta? Kas me saame tellida Prantsusmaalt kaupa või vestelda jaapanlasega, ilma et peaksime oskama mõnd muud keelt, kuna arvuti tõlgib automaatselt? Mida on selleks vaja teha? Töötoas tutvustatakse, millised rakendused on olemas ja kuidas need töötavad, ning arutatakse, kas keeletehnoloogia päästab eesti keele väljasuremisest.