Loe läbi tekst "Rahvusooper Estonia" ja vasta küsimustele.

Estonia teatri- ja kontserdimaja on juba rohkem kui saja-aastane. Teater on läbi elanud raskeid aegu, aga ikkagi püsima jäänud. Maja projekteerisid 1913. aastal Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Kui hoone valmis sai, käisid seda imetlemas ka Rootsi arhitektid. Nende meelest oli uus hoone haruldane kogu Euroopas. Estonia oli sellel ajal kõige suurem hoone Tallinnas ja eestlased olid selle üle väga uhked.

Majal oli kaks osa, ühte poolde jäi teatrisaal, teise kontserdisaal. Valges saalis ehk maja keskosas oli restoran. Praegu on see tuntud talveaiana. Punases saalis peeti salongiõhtuid, sinna paigutati maja avamisel ka skulptor August Weizenbergi marmorkujud – „Koit” ja „Hämarik”. Hiljem tehti juurde veel roheline saal.

Pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul purunes Estonia hoone täielikult. Teatri- ja kontserdimaja ehitati uuesti üles, projekti tegid seekord Eesti arhitektid. 1946. aastal avati kontserdisaal ja teatrisaal avati 1947. Teatrihoone välimus muutus põhjalikult, terve maja ehitustööd lõpetati 1951. aastal.

Estonia teater on välja kasvanud väiksest näitlejate grupist, mis asutati 19. sajandil. Alguses esitasid näitlejad laulumänge ja komöödiaid. Nende kõrval tahtsid näitlejad mängida ka midagi tõsisemat. 20. sajandi alguses hakatigi lavastama tõsisemaid näidendeid, näiteks mängiti Tšehhovi ja Ibseni näidendeid. Pärast sõda läksid Estonia draamanäitlejad tööle Eesti Draamateatrisse. Estoniast sai 1950. aastal kutseline muusikateater. Nüüd, 21. sajandil, kutsume Estoniat ooperiteatriks – Rahvusooper Estonia.

Teatri hooaeg kestab 10 kuud – septembrist juunini. Selle aja jooksul antakse 250 etendust. Mängitakse klassikalisi oopereid, operette ja ballette, harvem mängitakse muusikale. Rahvusooperis Estonia töötab 450 inimest. Rahvusooperi suurde saali mahub 690 pealtvaatajat. Väiksemad etendused toimuvad talveaias, kuhu mahub kuni 130 inimest.

2007. aastal tuli lavastaja Aarne Mikule mõte, kuidas Estonia lauljaid ja näitlejaid meeles pidada. Ta lasi skulptoril valmistada kivist plaadid, mille peal on näitleja jalajälg, nimi ja sünniaeg. Need plaadid on pandud Estonia lähedale kõnniteedele. Kõigepealt sai omanimelise kiviplaadi Paul Pinna kui teatri asutaja. Kuulsa laulja Georg Otsa jalajäljed pandi tänavale 2010. aastal. Praeguseks on paigaldatud kõnniteedele 27 kiviplaati.