Keelekorralduse põhimõtted  

Eesti keeleteaduses ja keelekorralduses on aja jooksul lähtutud erinevatest teoreetilistest alustest ning kasutatud eri meetodeid. Tänapäeval toetuvad nii keeleteadus kui ka keelekorraldus kasutuspõhisele keeleteooriale. Keelekorralduses on alates 2000. aastatest hakatud arvestama senisest enam tegelikku keelekasutust, sealjuures tuginetakse 2020. aastatel suures osas samadele põhimõtetele, mida on keelekorralduses sõnastatud alates 1980. aastatest. (Allikas: EKI teatmik)

Milliste keelekorraldusega seotud teemade kohta on teil küsimusi tekkinud? Mida tuleks teie arvates senisest rohkem selgitada? Jagage oma mõtteid ja seisukohti eesti keelekorralduse kohta. 

Keelenorm ja norming  

Normi ja normingu erinevusest pole alati ühtmoodi aru saadud ning see asjaolu on omakorda mitmete arusaamatuste lähtekohaks. Sõna „norm“ on mitmetähenduslik ja tähistab keelevaldkonnas vähemalt kaht asja: 1) normi ehk ühiskonnas üldiselt kujunenud ja levinud keelekasutust ning 2) normingut ehk keelekorralduses teadlikult kehtestatud ja kokku lepitud normi (allikas: EKI teatmik). 

Milliseid küsimusi on teil normi ja normingu kohta tekkinud? Palun täpsustage, kuidas mõistate teie normi ja normingut.  

Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025  

„Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025” on praegu koostatav järgmine õigekeelsussõnaraamat, mis ilmub Sõnaveebis omaette vaatena. Kuni selle avaldamiseni kehtib kirjakeele normi alusena „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018”. Samuti on kirjakeele normi aluseks Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused – pärast ÕS 2018 ilmumist on keeletoimkond vastu võtnud 10 otsust, mida kajastab rubriik „ÕS selgitab“ EKI ühendsõnastikus keeleportaalis Sõnaveeb.  

Milliseid küsimusi on teil uue ÕS-i kohta tekkinud?  

Sõnaveeb ja põhikooli eesti keele e-eksam  

Sõnaveeb on keeleportaal, mis koondab terminibaase ja EKI sõnastikke, sh EKI ühendsõnastikku. Sõnaveebi eesmärk on pakkuda sõnavaralist keeleinfot ühes kohas ja kasutaja jaoks võimalikult mugavalt. Sõnaveebi kasutatakse üha rohkem ka üldhariduskoolides. 2025. aasta kevadel sooritavad õpilased eesti keele eksami arvutis, mitte paberil. Ettevalmistamisel on, et kirjutamisülesandes saavad õpilased kasutada Sõnaveebi ja ÕSi.   

Milliseid küsimusi ja tähelepanekuid teil on jagada seoses Sõnaveebi kasutamise võimalusega e-eksamil?   

Keeleandmed ja keelekorpused  

Eesti keele andmed asuvad tänapäeval keelekorpustes. Keelekorpus on mahukas kirjalikest või suulistest tekstidest koosnev elektrooniline andmekogu, mida kasutatakse keele uurimisel ja kirjeldamisel, aga ka keeletehnoloogias. Eestis hakati sõnaraamatutöö jaoks korpusi kasutama  1990. aastatel aastatel. Korpuste ja sõnaraamatute vahel otseseos puudub, sest sõnaraamatu koostajad ja keeleteadlased analüüsivad korpusandmeid alati enne, kui nendega keeleinfoallikaid täiendavad. 

Mida täpsemalt tahaksite korpustest teada?