Hea korteriühistu liige!
Eesti kodumajapidamistes tekib üle 300 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas ning uuringud näitavad, et kõige rohkem on neis biolagunevaid jäätmeid. Biojäätmeid eraldi kogudes oleks segaolmejäätmete maht peaaegu kolmandiku võrra väiksem.
Eestis on tänase seisuga 23 000 korteriühistut, kus elab ligi 70% riigi elanikest ehk suurem osa Eesti jäätmevaldajatest, mistõttu on kortermajades elavatel leibkondadel oluline roll biojäätmete liigiti kogumise osakaalu suurendamisel. Kuigi valdavalt on kortermajade juures olemas biojäätmete kogumise konteinerid, on jätkuvalt probleemiks see, et biojäätmed jäetakse liigiti kogumata juba nende tekkekohal ehk korterites kortermajade elanike endi poolt.
Teie ees on küsimustik selle kohta, millised mured ja probleemid on kortermajas elades biojäätmete sorteerimise ja liigiti kogumisega.
Palume Teil küsimustik täita. Teie vastused on olulised, sest nende abil kaardistatakse Eesti kortermajade elanike arvamus biojäätmete liigiti kogumise kohta ning tehakse ettepanekud, kuidas biojäätmete kogumist kortermajades parandada.
Küsimustiku täitmine võtab aega 5-10 minutit ja see on anonüümne. Oodatud on kõik Teie arvamused ja kommentaarid tänase biojäätmete kogumise olukorra kohta ning ettepanekud muudatusteks.
Rakvere korteriühistud, kes on küsitlusele juba vastanud! Täname, teie vastused on salvestatud ja küsimustikku uuesti täita ei ole vaja.
Suur tänu abi ja koostöö eest!
Eesti Korteriühistute Liit
ekyl@ekyl.eeProjekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.