Spordimuuseum valib Eesti olulisi spordihetki

JavaScript isn't enabled in your browser, so this file can't be opened. Enable and reload.

Hea spordisõber!

Eesti sport on ajaloo jooksul näinud suurel hulgal erilisi hetki, mida täna uhkusega meenutada saame või millele tagasi vaadates veidi nukramad emotsioonid esile kerkivad. Spordimuuseumi podcastis Rüütli 15 on saatetiim otsustanud välja selgitada, millised on meie silmis need 10 kõige olulisemat Eesti spordi hetke, mis meie spordikangelastel ajaloo jooksul ette näidata on. Tegemist saab olema täiesti mitteametliku ning kindlasti mitte lõpliku nimistuga, mille kokkupanemisel arvestatakse ka spordisõprade häält. Selleks vajamegi ka Sinu abi!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on välja pakkunud 21 märkimisväärset hetke spordiajaloost, millest palume Sinul välja valida 10 kõige erilisemat. Küsitluse lõpus on Sul võimalik ka täiesti uue spordihetkega lagedale tulla, mis meie valikus esindatud pole.

Milliste kriteeriumide alusel ühte erilist hetke valida? Kuula meie podcastist ja saad teada!

Spordimuuseumi podcast Rüütli 15 | Kuidas valida Eesti spordi hetke?

Sugu *

naine

mees

Vanus *

15-24

25-34

35-44

45-54

55-64

65+

Järgnevalt oleme kirja pannud 21 märkimisväärset hetke Eesti spordiajaloost. Palun vali nimistust enda 10 lemmikut! *

Võiduga Ameerika meistri Tom Jenkinsi üle sai Georg Hackenschmidtist esimene üldtunnustatud maailmameister elukutseliste raskekaalumaadluse ajaloos (1905) – Raskejõustiklane Georg Hackenschmidt oli rahvusvahelise spordi superstaar ning üldse esimene Eestist võrsunud sportlane, kes jõudis rahvusvahelise tiitlivõiduni, triumfeerides Viinis peetud maadluse Euroopa esivõistlustel amatööridele (1898)

Martin Klein võitis Kreeka-Rooma maadluse hõbemedali 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis, alistades soomlase Alfred Asikaineni kõigi aegade pikimas, 11 tundi ja 40 minutit kestnud kohtumises, mis on läinud ka Guinnessi rekordite raamatusse – Kullamatšist kurnatuse tõttu eemale jäetud Kleinist sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja, tema toonaste puudulike võistlusreeglite tõttu ülipikalt kestnud maadlusmatš aga sundis vastutavaid ametiisikuid peagi maadlusreegleid muutma

Eesti tõstjate kuldse põlvkonna triumf 1922. aasta tõstmise MM-võistlustel Tallinnas, viiest väljamängitud kuldmedalist kolm jäeti koju – Need olid üldse esimesed Eestis korraldatud tiitlivõistlused ja kuigi välisvõistlejaid saabus Tallinnasse oodatust vähem, tuleb eestlaste edu ometi kõrgelt hinnata. Kunagi hiljem pole eestlased olümpiaala MM-võistlustel sedavõrd võimsalt domineerinud

Aleksander Klumberg-Kolmpere maailmarekord kümnevõistluses 7485,610 punkti (1922) – Mitmel kergejõustikualal maailma tippu kuulunud Klumbergist sai üldse esimese rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF poolt kinnitatud kümnevõistluse maailmarekordi omanik

Kristjan Palusalu topeltkuld Berliini olümpiamängude maadlusvõistlustel (1936) – Palusalu kordas rootslase Ivar Johanssoni poolt neli aastat varem Los Angelese olümpial tehtut ning võitis ühtedel mängudel kuldmedali mõlemas maadlusviisis, nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses. Kui aga Johansson saavutas oma võidud erinevates kaalukategooriates, siis Palusalu mõlemad kullad tulid raskekaalus

Eesti koondise võit üldises medaliarvestuses 1939. aasta laskmise MM-võistlusel Luzernis (Šveits) – 1930. aastatel maailma laskesporti valitsenud eestlased panid oma edule krooni, võites sellel MM-il nii ihaldatud Argentina karika, mitmeid kuldmedaleid kui ka üldesikoha kogu MM-i medaliarvestuses

Paul Kerese võit AVRO maleturniiril Hollandis (1938) – Võiduga sellel mainekal turniiril pani Keres aluse oma hilisemale pikale ja edukale karjäärile maailma maleparemikus. Ühtlasi kerkis ta sellega male maailmameistritiitli pretendentide hulka

Joan Lõssovi parima mängija auhind 1947. aasta korvpalli EM-finaalturniiril – Turniiril kuulusid meeskonda ka eestlased Ilmar Kullam ja Joan Lõssov, eriti heas hoos oli aga NSV Liidu koondise liider, hea tehnikaga Lõssov, kes võitiski ihaldusväärse ja rariteetse parima mängija auhinna

Oscar Mathiseni auhind kiiruisutaja Ants Antsonile (1964) – Aasta 1964 oli Antsoni karjääri parim aasta, tuues talle nii olümpiakulla, maailmarekordi kui ka Euroopa meistritiitli ning selle kõige kroonina valiti ta aasta parimaks kiiruisutajaks maailmas, millega kaasneski Mathiseni auhind

Neli eestlast (Jaak Lipso, Priit Tomson, Tõnno Lepmets, Anatoli Krikun) said korraga Euroopa meistriteks korvpallis (1967) – See oli 1960. aastate eduka korvpallurite põlvkonna tipphetk. Kunagi varem ega hiljem ei kuulunud NSV Liidu koondisse tiitlivõistlustel korraga nii palju meie mängijaid

Kalevi võrkpallimeeskonna NSV Liidu meistritiitel võrkpallis (1968) – Juhuslik meeskond sellist sarja võita ei saanud, nad olidki head. Ivan Dratšovi juhitud Kalevi meeskonna tippaasta päädis pika hooaja kulminatsiooniks maailma võrkpalli tippliiga ainulaadse meistritiitliga ja tõi kaasa võrkpallivaimustuse kasvu

Jaan Talts ületas maailmarekordiga tõstmise kolmevõistluses poole tonni unelmatepiiri (1967) – Esimese poolraskekaalu tõstjana maailmas rebimise, tõukamise ja surumise kogusummas ihaldatud piirist jagu saanud Taltsi kogusummat 502,5 kg hinnati omas ajas tõeliseks supertulemuseks, mistõttu valiti ta tol aastal NSV Liidu parimaks sportlaseks ning ka maailma aasta parimate sportlaste esikümnesse

Tallinnas süttis olümpiatuli ja jagati olümpiamedaleid (1980) – Olgugi vastuoluline sündmus – ühelt poolt meis mõnusat nostalgiat äratava, teisalt aga poliitiliste tõmbetuulte kätte jäänuna – on Tallinna olümpiaregatt siiski Eesti spordiajaloos eriline hetk. Rohkem olümpiamängud siia jõudnud ei ole

Olümpialaste vastuvõtt 1988. aasta 4. oktoobril Tallinna Raekoja platsil – Oli murranguline aeg, eestlaste rahvusliku ärkamise aeg. Aeg, mis ei unune. Tuhanded inimesed kogunesid Tallinnas tervitama Souli olümpiamängudelt kuldmedalitega naasnud korvpallur Tiit Sokku ja jalgrattur Erika Salumäed. Kätte oli jõudnud laulev revolutsioon ja just sel päeval üteldi kangelasi tervitades kõva häälega esmakordselt välja spordirahva unistus: Eesti peab taas saama Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmeks ning osalema oma võistkonnaga olümpiamängudel

Kalevi korvpallimeeskonna NSV Liidu meistritiitel korvpallis (1991) – Jaak Salumetsa suuniste järgi tegutsenud, heas hoos ja headest mängijatest koosnenud korvpallimeeskonna võit laguneva suurriigi meistrisarjas. Juba sinimustvalgete saatel saavutatud kuldmedalit nähti ka sümboolse aktina, kui võidukat lahkumist vanast süsteemist vabasse maailma

Jaan Kirsipuu kollane liidrisärk Tour de France’il (1999) – Võites toona maailma mainekaima suurtuuri esimese etapi, tõusis Kirsipuu teise etapi järel kogu tuuri liidriks ning püsis liidrisärgis 6 etapi vältel. Liidrisärki saidki sel tuuril kanda vaid kaks meest – lisaks eestlasele oli see veel USA ratturi, hiljem skandaalse kuulsuse omandanud Lance Armstrongi seljas. Ja veel: samal tuuril kuulus Kirsipuule mõnda aega ka aktiivseimale ratturile mõeldud roheline särk

Erki Noole keeruline kettaheide ja olümpiakuld kümnevõistluses Sydney’st (2000) – Eestlaste igipõlisel meelisalal kümnevõistluses jõudis esimesena olümpiatiitlini Erki Nool, kelle teekond kulmineerus Sydney olümpial närvekõditava võistlusega, kus tema kettaheitetulemus oli pikka aega kohtunike kaalukausil – kahe katse järel tulemuseta olnud eestlane oli üleastumisele lähedal ka kolmandal katsel. Hetk, millest erilisemat ei mõtle välja ka parim režissöör!

Eesti kolm kuldmedalit Torino taliolümpialt (2006) – Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu võidetud kuldmedalid tõstsid Eesti üldises medalitabelis tookord rekordiliselt kõrgele 12. kohale, ettepoole isegi suurest suusamaast Norrast

Eesti vehklejate topeltkulla päev Budapesti MM-il 8. augustil 2013 –Korraldajate koostatud sobiva ajakava tõttu said maailmale erilise hetke pakkuda meie vehklejad, kui Budapestis peetud MM-il krooniti vaid pooletunnise vahega epeevehklemise maailmameistriteks Nikolai Novosjolov ja Julia Beljajeva

Operatsioon “Aderlass” (2019) – Järjekordne globaalne dopinguskandaal, mis seekord tabas ka Eestit ja siinset suusatamist ning tõi kaasa süüdimõistva kohtuotsuse treener Mati Alaverile

Ott Tänaku ja Martin Järveoja maailmameistritiitel autorallis (2019) – Eestlaste lemmiksportlaste lemmikkuld lemmikspordialal

Required

Paku välja mõni muu eriline spordihetk, mis praegu on listist välja jäänud

Submit

Clear form

Never submit passwords through Google Forms.

This content is neither created nor endorsed by Google. Report Abuse - Terms of Service - Privacy Policy

Forms